Veel üks arvamus autoimmuunhaiguste kohta


Dr. Amy Myers on raamatu “The Autoimmune Solution: Prevent and Reverse the Full Spectrum of Inflammatory Symptoms and Diseases”, 2015, autor.



Dr. Myers kirjutab oma artiklis, et on veendunud, et tavameditsiin on autoimmuunhaiguste ravis vägagi valel teel.


Autoimmuunhaigused on rohkem levinud naiste seas ja näiteks USA-s kannatab erinevate autoimmuunhaiguste all pea 50 miljonit inimest. Krooniliste haiguste hulgas on autoimmuunhaigused levinuimad peale südamehaiguste ja vähi ning neid on rohkem kui 80 erinevat nimetust. Nende hulka kuuluvad tsöliaakia, reumatoidartriit, sclerosis multiplex, luupus, psoriaas, kilpnäärmega seotud haigused nagu Hashimoto ja Graves’i tõbi, I tüübi diabeet ja muud. Olenevalt haigusest, tuleb mõnikord külastada mitut erinevat spetsialisti, et saada õige diagnoos ja selleks võib kuluda palju aega. Mis on pildil valesti?


Autoimmuunhaigus on immuunsüsteemi haigus


Dr Myers avaldab arvamust, et tavameditsiin (dr. Myers on praktiseeriv arst USA-s, S.T.) ei tunnista autoimmuunhaigusi kui immuunsüsteemi haigust tervikuna, vaid tunnistab üksnes konkreetse organiga seotud haigust. Kahjuks tähendab see ka seda, et ei ole ka ühte valdkonda kuuluvaid spetsialiste, kes konkreetselt autoimmuunhaigustega tegeleks.


Kui inimene kannatab autoimmuunhaiguse käes, läheb ta sellise spetsialist vastuvõtule, kes tegeleb konkreetse organi või organsüsteemiga, mis on “rünnaku” all: nii näiteks lähed reumatoidartriidi puhul reumatoloogi vastuvõtule, Hashimoto tõve puhul endokrinoloogi juurde, psoriaasi puhul dermatoloogi vastuvõtule, tsöliaakia puhul gastroenteroloogi juurde, jne. Kui aga inimesel on mitu autoimmuunhaigust korraga, peab haige külastama kõiki neid erineva valdkonnaga tegelevaid arste.



Oluline on immuunsüsteemi toetamine, mitte allasurumine


Levinud arvamus on see, et kui sul on diagnoositud autoimmuunhaigus, siis ei ole sinna midagi parata, peale selle, et pead tegelema sümptomite raviga. See omakorda tähendab tavaliselt kangeid ravimeid, mis aitavad sinu immuunsüsteemi maha suruda. Kuigi need ravimid võivad aidata vähendada teatud sümptome, kuna nad “suruvad maha” kogu immuunsüsteemi, on nende manustamisel soovimatuid kõrvalnähte nagu väsimus, kaalutõus, depressioon, suurem infektsioonidesse nakatumise oht ja isegi vähk.


Dr Myers arvab, et keha tuleks näha kui tervikut ning mõista, et ühe organsüsteemi töö mõjutab teist. Selle asemel, et keskenduda sümptomite ravimisele, tuleks tegeleda immuunsüsteemi toetamise ja tugevdamisega ning üritada välja selgitada, miks immuunsüsteem “õigelt teelt” kõrvale kaldus.




5 peamist arvatavat põhjust, mis autoimmuunhaiguse avaldumist soodustavad


1. Gluteenitalumatus.


Gluteeni on seostatud ligi 55 erineva haigusega ja faktiga, et see rikub meie soolestiku tervist, põhjustades sümptome, mis ei ole alati seotud seedetraktiga. Gluteenitalumatusega on seotud ka sellised sümptomid nagu valu, tundlikkuse vähenemine, unehäired, käitumishäired, väsimus ja depression - sümptomid, mis on seotud mitmete autoimmuunhaigustega.


2. Läbilaskev soolestik.


Toitainete imendumine toimub läbi peensoole. Paljud faktorid, sh gluteen, infektsioonid, ravimid ja stress, võivad mõjutada (suurendada) soolestiku läbilaskvust, mistõttu pääsevad vereringesse muuhulgas ka mürgid, mikroobid ja seedumata toiduosakesed. Läbilaskev soolestik on värav infektsioonidele, toksiinidele ja muudele teguritele, mis põhjustavad süsteemset põletikku ning mis omakorda võib viia autoimmuunhaiguse tekkeni.


3. Mürgid.


Mükotoksiinid ja raskemetallid (nagu elavhõbe) on peamised, mida leidub autoimmuunhaigete organismis. Mükotoksiinid on lenduvad ühendid, mida tekitavad mürgised hallitused ja võivad mõjuda immuunsüsteemile hukatuslikult.


4. Infektsioonid.


Teadlased on pikemat aega kahtlustanud, et infektsioonid, mis on põhjustatud bakterite, viiruste ja muude mürkide poolt, võivad soodustada autoimmuunhaiguste teket. Kuigi ei ole leitud konkreetset bakterit või viirust, mis oleks peasüüdlane, on avastatud selgeid seoseid autoimmuunhaiguste ja paljude viiruste ning bakterite vahel.


5. Stress.


Stressiga seotud haiguste arv on kasvutrendis, samuti on selge, et stress, olgu see siis emotsionaalset või füüsilist laadi, on üks “päästikutest”, mis mõjutab autoimmuunhaigute vallandumist. Stress on keha kaitsereaktsioon ohule (sh vigastus, infektsioon jm). Krooniline stress (selline, mis kaasneb igapäevaeluga), põhjustab organismis pikaajalist põletikku, mis omakorda loob soodsa pinnase autoimmuunhaiguse tekkeks. Kui AI on juba avaldunud, siis stress süvendab seda haigust.



Dr Myersi üldisemad soovitused autoimmuunhaiguse korral:


1. Eemalda menüüst: (1)


- mais ja kõik, mis on maisi baasil tehtud ;

- piimatooted

- munad

- gluteen (kõik, mis sisaldab nisu, rukist, otra)

- kõik ülejäänud teraviljad ja pseudoteraviljad (amarant, kinoa, tatar)

- kaunviljad

- maavitsalised

- pähklid ja pähklivõid

- maapähklid

- seemned ja seemnevõid

- soja

- magustatud puuviljamahlad

- rafineeritud tooted, valmistooted, lisaainetega tooted



2. Tervenda soolestikku;


3. Võimalusel testi oma keha raskemetallide ja mükotoksiinide osas. Lase eemaldada amalgaamtäidised (NB Leia hambaarst, kes teeb seda nii, et see oleks ohutu sinu tervisele);


4. Selgita välja, kas sul on mingeid infektsioone (bakterite või viiruste poolt põhjustatud), mis vajaksid väljaravimist;


5. Maanda stressi.







Kasutatud allikad:

1. Myers, Amy, M.D. "The Autoimmune Solution: Prevent and Reverse the Full Spectrum of Inflammatory Symptoms and Diseases”, 2015,

2. Myers, Amy, M.D."How Conventional Medicine Got Autoimmune Diseases All Wrong." (http://www.amymyersmd.com/2014/05/conventional-medicine-got autoimmune-diseases-wrong/)

Pilt: Womenshealth.gov

Retseptid
Viimased postitused
Arhiiv
Otsi märksõnad järgi
Facebook:
  • Facebook Basic Square

    © 2021 by Teadlik toitumine ja elustiil Sandraga

    Apones Natural OÜ  |  info@sandratamm.com

    This site was designed with the
    .com
    website builder. Create your website today.
    Start Now