Gluteenitundlikkus, aju ja närvisüsteem

 

 

 

 

 

 

Tsöliaakia on vaid üks haigustest, mille vallandajaks võib olla gluteen.  Nüüdseks usuvad paljud eksperdid, et tundlikkus gluteeni suhtes (gluteenitundlikkus, mis ei ole seotud tsöliaakiaga) mõjutab rohkem aju ja närvisüsteemi kui soolestikku.

 

Paljudel inimestel, kes on gluteeni suhtes  tundlikud, esinevad pigem neuroloogilised kui seedetraktiga seotud  sümtpomid. Kui mõtleme terviseprobleemidele, mis võivad olla seotud gluteeniga, tuleb paljudel kõigepealt pähe tsöliaakia. See on krooniline autoimmuunhaigus, mille esinemisel on haigel keelatud nisu, rukis, oder ning soovitavalt ka kaer ja kõikide nimetatud teraviljade sisaldusega tooted. Sümptomid varieeruvad, kuid levinumad on aneemia, kõhulahtisus, kaalualangus, väsimus, kõhuvalu ja üldine halb enesetunne.

 

Näiteks Inglismaal kannatavad tsöliaakia all ligi 125 000 inimest ning igal aastal diagnoositakse 7000 uut juhtu ja see arv kasvab. Väga paljud neist ei ole õiget diagnoosi saanud, seega arvatakse, et tsöliaakia mõjutab tegelikult ühte inimest 100-st. Tsöliaakia on selgelt aladiagnoositud haigus.

 

Tsöliaakia diagnoosimiseks tehtavate veretestidega otsitakse teatud antikehasid, mida tsöliaakiahaige organism toodab vastuseks gluteenile. Kuigi negatiivsed vastused üldjuhul tähendavad, et inimesel ei ole tsöliaakiat, siis on võimalikud ka valenegatiivsed tulemused. Mõned uuringud on näidanud, et tsöliaakiahaigetel on tihti immuunglobuliin A (IgA) defitsiit. Just IgA defitsiidi korral võivad IgA-põhised tsöliaakiat diagnoosivad veretestid anda valenegatiivseid tulemusi. Tsöliaakia puhul vallandavad immuunreaktsiooni toidud, mis sisaldavad gluteeni, kahjustades peensoole limaskesta. See põletikuline protsess põhjustab peensoole limaskesta hattude atroofiat. Gluteen häirib ka peensoole seina katvate rakkudevaheliste tiheühenduste korrektset funktsioneerimist, lastes suuremad molekulid vereringesse. See suurendab soolestiku läbilaskvust ehk “ läbilaskva soole sündroomi”, mis omakorda on sooduspind erinevatele terviseprobleemidele.

 

 

Kõhust ajuni

 

Organismi reaktsioon gluteenile võib põhjustada põletikku mitte ainult soolestikus- see võib mõjutada kogu keha - aju, närvid, lihased ja liigesed. “Gluteenisündroom” selgitab  gluteenitundlikkusega seotud neuroloogilisi sümptome, mis esialgu arvati olevat soole limaskesta kahjustuse tõttu tekkinud toitainetepuudulikkusest, mis ilmneb  tsöliaakia korral.

 

Kuusteist praktikut seitsmest erinevast riigist avaldasid kokkuvõtte, kus nad tegid ettepaneku sätestada rahvusvahelised soovituslikud definitsioonid terminitele, mis kirjeldavad ka tsöliaakiat. Termini “gluteeniga seotud haigus” alla soovitatakse koondada kõik patoloogiad, mille vallandajaks on gluteen ja millest tsöliaakia on vaid üks osa. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suure panuse uuringule, mis keskendus gluteeniga seotud neuroloogilistele probleemidele, andis neuroloog dr Marios Hadjivassiliou. Oma 2010 a ülevaatlikus uuringus leidis ta, et suur osa inimesi, kel tekivad gluteeni tarbides neuroloogilised sümptomid, ei koge seedeprobleeme üldse. Levinumatest neuroloogilistest probleemidest, mida seostatakse gluteeniga, võib välja tuua ataksia (koordinatsiooni kadumine) ja perifeerse närvisüsteemi kahjustus, mille sagedasteks sümptomiteks on valu kätes ja jalgades. See võib mõjutada kogu keha, tekitada raskusi käimisel, tahtmatuid lihastõmblusi või silmade pööritust, raskendada liikumist (ei suudeta näiteks kontrollida liikumise kiirust) või mõjutada liigutuste tugevust, kõnehäireid, jms.

 

Perifeerse närvisüsteemi kahjustuse (neuropaatia) korral on häiritud sõnumite edastamine aju ja seljaaju ning teiste kehaosade vahel. See mõjutab lihaste tööd, sh neelamist ja hingamist, samuti põhjustab kätes-jalgades sümptome nagu tuimus, surin, nõelamistunne, elektrisähvatused, põletustunne. Kui motoorsed närvid on kaasatud, võib kaasneda ka halvatus ja nõrkus. Soolestiku- ja põieprobleemid, impotentsus, kergelt “peata olek” ja minestustunne on kõik sümtpomid, mis sellise kahjustuse korral võivad tekkida. Sümptomid võivad ilmneda esialgu kergelt ja piiritletult, järk-järgult levides ning süvenedes.

 

2002. a uuringus leiti, et 40% nende inimeste vereanalüüsist, kel oli neuropaatia, kuid mille põhjus jäi ebaselgeks, leiti antikehasid, mis viitasid gluteenitundlikkusele.

 

 

Migreen, vaimuhaigused ja hulgiskleroos

 

Teised neuroloogilised probleemid, mis võivad viidata gluteenitundlikkusele on migreen, tujumuutus, bipolaarne häire, skisofreenia, epilepsia, dementsus ja hulgiskleroos. 2003. a Itaalias läbiviidud uuringus leiti, et tsöliaakiaga seotud antikehade esinemissagedus oli 10 korda kõrgem neil, kes kannatasid migreeni käes.

 

Kolm uuringut kinnitavad, et isikutel, kes kannatavad skisofreenia või bipolaarse häire all, on veres gluteenivastaste antikehade tase kõrgem kui keskmiselt gluteenitundlikkusega isikul, seda eriti ajal, kui häire all kannatajal on akuutsed maniakaal-episoodid. Need  antikehad  on spetsiifilised just nendele ajuhäiretele ja erinev nendest antikehadest, mis on seotud tsöliaakiaga.

Vähemtõsisematel juhtudel võib gluteenitundlikkus põhjustada seletamatuid meeleolukõikumisi.

 

Seos tsöliaakia ja epilepsia vahel on ammu teada ja on viiteid selle kohta, et mõne  epilepsiavormi puhul on laps gluteenivaba dieeti järgides haigusest paranenud. Kirjandus viitab ka järeldustele, et neuroloogilised sümptomid võivad olla põhjustatud haiguskolletest kesk- ja perifeerses närvisüsteemis, mis on alguse saanud kahjustusest, mille tekitajaks on gluteen.

 

Sellegipoolest, arusaam sellest, milline mehhanism selle taga täpselt on ning kuidas on omavahel epilepsia ja gluteenitundlikkus seotud, on siiani lapsekingades.

 

Hulgiskleroos, põletikuline närvisüsteemi haigus, võib olla samuti mõnel juhul seotud gluteenivastaste antikehadega. Iisraeli 2009. a uuringus leiti 98 hulgiskleroosi põdeval isikul antikehad gliadiini ja koe transglutaminaasi vastu. Seda kinnitas ka uuring, mis tehti Hispaanias, kus vastavad antikehad esinesid enam inimestel, kel oli diagnoositud hulgiskleroos.

 

 

Gluteenivaba dieedi järgimine

 

Liigesed ja lihased on väga tundlikud gluteeni poolt põhjustatud põletikule, nagu ka aju ja närvid ning tõenäoliselt väga paljudel juhtudel on seletamatute liigese- ja lihasvalude põhjuseks gluteenitundlikkus. Tundlikkus gluteenile võib olla ka autoimmuunhaiguste kaasaaitajaks.

 

Kasvav teadlikkus sellest, et gluteenitundlikkusega võivad olla seotud paljud aju-, närvi- ja ka autoimmuunhaigused, annab põhjust väita, et selliste haiguste diagnoosimisel tuleks rakendada ka gluteenitundlikkuse testimist. Praegusel ajal vastavaid antikehasid näiteks UK-s rutiinselt ei testita. The National Institute for Health and Clinical Excellence (NICE) on andnud soovituse, et vastavaid vereteste võiks teha tsöliaakia tuvastamiseks isikutel, kellel on diagnoositud epilepsia või bipolaarne häire. Sama soovitust ei laiendata aga ataksia ja neuropaatia diagnoosi korral, kuigi need on ühed levinumad neuroloogilised haigused, mis on seotud gluteeni poolt põhjustatud kahjustustega.

 

Uuring, kus vaadeldi gluteenivaba dieedi kasutamist haiguste korral (v.a. tsöliaakia), leiti, et kui menüüst arvati välja nisugluteen, aitas see oluliselt kaasa nii neuroloogiliste ja  autoimmuunhaiguste ravile ning ka ärritatud soole sündroomi sümptomite vähenemisele.

 

Gluteenivaba dieediga alustamine ei ole alati lihtne. Nisu on peamine koostisosa paljude inimeste menüüs, mida sisaldavad leib, pasta, pitsa, küpsised ja pea enamus töödeldud toidud.  Dieeti alustades oleks esialgu mõistlik keskenduda terviktoitudele, töötlemata gluteenivabadele toitudele. Menüü võiks sisaldada muuhulgas puu-ja köögivilju, muna, kala, kana ning gluteenivabasid teravilju.

 

 

Kokkuvõte

 

Gluteenitundlikkus või gluteeniga seotud häire tundub olevat seisund, mis on laiem ja sügavam probleem kui ainult tsöliaakia diagnoos. See on siiani vähe mõistmist saanud paljude praktikute poolt ning sellele pole selget definitsiooni, samuti pole päris selge, kuidas seda täpselt diagnoosida. Selle tulemusena ei saa paljud inimesed õiget diagnoosi ning kannatavad gluteeni tarbides erinevate terviseprobleemide käes.

 

 

 

Pilt: celiac.org

Originaaltekst: Hum, Martin PhD, DHD, "Gluten sensitivity: a brain disease?", Optimum Nutrition Magazine, summer issue 2012

Kokkuvõte: Sandra Tamm 

Terviseprobleemid, mille üks põhjustest võib olla gluteenitundlikkus

* Ataksia (koordinatsiooni kadumine)

* Perifeerne neuropaatia (närvikahjustus)
* Migreen
* Epilepsia
* Psoriaas (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10651693)
* Krooniline väsimus
* Bipolaarne häire
* Skisofreenia
* Dementsus
* Hulgiskleroos (Sclerosis Multiplex)
* Reumatoidartriit
* Liigese- ja lihasvalu
* I tüübi diabeet 
* Autoimmuunne kilpnäärme haigus
* Tsöliaakia
* Nahaprobleemid nagu herpetiformne dermatiit (peetakse tsöliaakia nahavormiks)
* IBS- ärritatud soole sündroom

 

www.sandratamm.com "Gluteenitundlikkus, aju ja närvisüsteem"
 

    © 2021 by Toitumisterapeut Sandra Tamm