Atoopiline dermatiit

Lapseea astma

 

Koostanud: Sandra Tamm

 

 

Astma on bronhide krooniline põletikuline haigus, mis põhjustab ajutise bronhide ahenemise. See on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Ahenemise põhjustab bronhide seintes olevate lihaste kokkutõmme (bronhospasm), bronhide valendikku vooderdava limaskesta turse ja limaerituse suurenemine bronhides. Seetõttu on õhu liikumine hingamisteedes takistatud (eriti väljahingamisel), millest tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud: kinnine hooköha, hingamisraskus ja vilinad rinnus.

 

Sagedasemad astma sümptomite vallandajad on tavalised hingamisteede viirushaigused. Mõni laps kannatabki  astmanähtude käes üksnes viirushaigust põdedes. Eriti sage on selline haigusvorm väikelastel.

Astma on sageli ka allergilise geneesiga. Allergikul avaldub astma kokkupuutel allergeenidega, eriti tolmulestade, loomade või õietolmuga.

 

Astmanähte võivad põhjustada ka teatud ravimid (nt aspiriin), tubakasuits, kemikaalid, tugevad lõhnad, heitgaasid, toidulisandid, külm õhk, ilmamuutus ja närvipinge. Paljudel astmaatikutel vallandab astmahoo tugevam füüsiline pingutus, aga ka nutt, naer või kisa (1).

 

Minu lapse astma vallandus füüsilise koormuse suurenedes, samuti talvel külma õhu sissehingamisel, ebasobivate toitude tarbimisel, psühholoogilise pinge suurenemisel. Temal oli nähtudeks hingeldamine - ta ise kirjeldas tunnet kui õhupuudust ning vilisev hingamine.

 

 

 

 

 

Atoopiline nahapõletik ehk dermatiit on krooniline, ägenemiste ja vaibumistega kulgev nahahaigus, mille keskne tunnus on sügelemine. Haigusele on iseloomulik kuiv ja kare nahk, ägenemisel lisanduvad põletikulised punetavad ja ketendavad või märguvad laigud.

 

Üsna iseloomulik on lööbe paiknemine: imikueas peamiselt näol, hiljem ka jäsemetel ja kehatüvel, eelistatult küünarlohkudes, randmetel, põlveõnnaldes. Haiguspilt varieerub lühiajalise kestvusega vaevumärgatavatest sümptomitest kuni unehäireteni viiva sügeluse ja püsiva lööbeni.

Haiguse põhjused pole kaugeltki selged. Uuringute põhjal võib arvata, et tegu on päriliku eelsoodumuse ja elukeskkonna koosmõjudega. On teada, et atoopilise dermatiidi korral on häiritud naha loomuliku kaitsekihi moodustumine.

 

Atoopiline nahapõletik on laste seas sage: hinnanguliselt põeb seda üks viiest lapsest. Varases koolieas saabub 60%-l lastest haiguse pikem vaibefaas, ent ülejäänutel on enam-vähem pidevalt nahaga probleeme. Haigust diagnoositakse anamneesi ja kliinilise läbivaatuse teel.

 

Üks olulisi tegureid on psühholoogiline pinge, olgu selle põhjuseks siis suhted perekonnas, tööl  või koolis.

Haiguse ravis on oluline vältida kõiki ägestavaid tegureid, ravida nahapõletikku, leevendada sügelust ning hooldada nahka õigesti.

Toiduallergia või – talumatuse korral peab häireid tekitavad toiduained menüüst välja jätma (2;3).

 

Minu lapse ekseem on tema kasvamisega muutunud. Kui imikueas oli ekseemi levik näol, kätel, jalgadel, kohati ka kehal, siis tänaseks on peamiseks avaldumise kohaks reie tagaküljed. Seal on nahk ka atoopilise nahale omaselt väga õhuke. Väljanägemiselt on see alati olnud see alati kuiv ja kare, tõsisemate ägenemiste puhul läinud ka veritsevaks, seda tugeva sügelemise tõttu. Kui jälgida erineviad perioode lapse elus, siis on selgelt näha ka seost psühholoogilise pinge ja ekseemi ägenemise/ rahunemise vahel.

 

 

 

 

Kasutatud allikad:

1. Annus, Triine, “Lapse astma” , Eesti Allergialiidu brožüür “Laps ja Allergia”

2. Lehtmets, Ama , “Toiduallergia ja atoopiline dermatiit”, Eesti Allergialiidu brožüür “Toit ja Allergia”.

3. Volke, Annika, “Elu atoopilise nahapõletikuga”, Eesti Allergialiidu brožüür “Laps ja Allergia”