Koostanud Sandra Tamm

 

 

Inimene suudab mitu kuud olla söömata, kuid ilma veeta ei ela ta üle 2-3 päeva (3). Keha ei tööta mitte kunagi meie vastu, ta annab endast alati parima olukorras, kuhu me ta paigutame (7).

 

Arenenud ühiskondades on levinud arusaamine, et tee, kohv, alkohol, gaseeritud või teised joogid on puhta loodusliku vee vajaduse parimad aseained „stressis“ kehale. Selline arusaamine on vägagi eksitav (1).  Tegelikkus on see, et need alternatiivid viivad vett meie kehast välja, mille tulemusena soodustab selliste jookide liigne tarbimine veepuuduse tekkimist.

Vesi moodustab inimese kehast keskmiselt 75%. Tegelikult mängib vesi meie organismi funktsioneerimises märkimisväärset rolli.

 

 

 

Vee roll meie organismis

 

 

Vee funtsioonid molekulaarsel tasandil (6):

 

  • Vesi osaleb enamikes biokeemilistes reaktsioonides

  • Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid

  • Vesi on hea lahusti

  • Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu ehk PH

 

Vesi reguleerib meie kehas:

 

  • Verevoolu

  • Toitainete kandmist rakkudesse

  • Jääksaaduste eemaldamist rakkudest

  • Lümfivoolu

  • Närviimpulsside liikumist piki närve

  • Hormoonide liikumist kehas

  • Aju funktsioneerimist

 

Lisaks (6):

 

  • Kaitseb vesi ülekuumenemise eest- iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb.

  • Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse.

  • Vesi eraldab jääkained (uriin, higi jm).

  • Vesi kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jm).

  • Loote areng toimub vees.

  • Vett sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine.

 

Kui meie organismis pole piisavalt vett, kahjustuvad kõik need (ja veel väga paljud) funktsioonid. Aja möödudes, mil organism saab aina vähem vett, lakkab järk-järgult ka töötamast meie janumehhanism, mis toob kaasa veelgi suurema veepuuduse meie organismis. Isegi kui janumehhanism töötab, ei ole see veepuuduse usaldusväärne näitaja, kuna janutunne on veepuuduse üks viimastest sümptomitest (1).

 

 

 

Kroonilise veepuuduse hulka kuuluvad järgmised sümptomid

(need on ainult mõned) (1; 2; 10) 

 

  • Allergiad

  • Astma

  • Kroonilised valud, sh peavalud

  • Kõrge vererõhk

  • Ülekaal- kehakaalu ei õnnestu langetada mitte kunagi ilma normaalse veetarbimiseta (10)

  • Kõhukinnisus

  • Nahakuivus

  • Siseelundite kahanemine

  • Stressis keha, kuna toksiinid ei saa kehast väljuda

  • Väsimus

  • Naha õhenemine seoses vanusega

  • Tursed –enamasti jalgadel, silmade all . Organism blokeerib vee väljutamist neerude kaudu, et vere ja lümfi mahtu säilitada, mitte haigestuda ja ellu jääda (10).

  • Kolesteroolitaseme tõus – veepuuduse tingimustes hakkab organism kõige rohkem vett võtma just rakkudest ja maks omakorda tootma rakkude elutegevuse kindlustamiseks kolesterooli, et rakumembraane sulgeda ja vett kinni hoida. Kolesteroolitaseme tõus on kaitsereaktsioon veepuudusele ja kudedes toimuvatele hallepis-põletikulistele protsessidele. Vesi ravib põletikku, mitte antibiootikumid (10).

 

Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo raamatus „Toome oma tervise tagasi“ 2013a, on toodud välja detailsemalt, mis võib juhtuda organismis veepuuduse korral. Järgnevalt väljavõte lk 11-12:

 

  • Eelkõige saavad kannatada rakusisesed protsessid- organism vähendab eelkõige vett rakkudes, siis rakkudevälises keskkonnas ja siis veres.

  • Pidurdub luuüdi tegevus, väheneb antikehade tootmine, eriti nõrgeneb immuunsüsteem, suureneb haigestumise oht.

  • Väheneb vere hulk, veri ja lümf paksenevad.

  • Tugevasti häirub immuunsüsteemi rakkude töö, mille tulemusena suureneb infektsioonhaiguste sagedus ja hakkavad arenema autoimmuunsed haigused.

  • Organismis hakkab toimuma kusihappe, fosfaatide, soola, kaltsiumi ja teiste kasutamata ainete ja jääkide ladestumine, organites moodustuvad kivid, toimub rasvumine.

  • Suureneb hormooni histamiin tootmine/.../

  • võivad hakata ahenema bronhioolid, et sellega vähendada vee väljaviimist hingamise käigus. Mõne aja pärast või see tekitada astma. Astmahood tekivadki tihti juhtudel, kui organismis langeb veetase- vahel aitab, kui astmahoo ajal juua 2-3 klaasi puhast vett.

  • Võib hakata suurenema järsult vee juurdevool silmadesse ja ninasse, et aidata viia välja saabunud agressiivsed ained, mille hävitamine antikehade poolt vee vähesuse tõttu pole enam võimalik- areneb allergia  (8).

 

Nii astmat kui ka allergiaid saab reguleerida vee tarbimise suurendamisega. Keskmiselt näeb tulemusi kolme või nelja nädala pärast alates päevast, kui vee tarbimist suurendati (9).

 

Looduslik allergia- ning astmaleevendaja koos veega on sool. Näpuotsatäis soola keelele petab aju arvama, et organismi on saabunud suurel hulgal soola. Nii aitab see takistada organismis histamiini  tootmist (Histamiin- neurotransmitter, mille ülesandeks on peale vett reguleeriva rolli vastutamine bakterite, viiruste ja võõrainete (kemikaalid ja võõrvalgud) vastase  kaitsesüsteemi eest organismis. Histamiin vallandab organismi kaitseks põletikulise reaktsiooni) ja lõdvestada bronhe (9).

 

Vett on vaja selleks, et hingamisteed niisked hoida ja takistada neid kuivamast, kui õhk sisse ja välja liigub. Veepuuduse korral kaitseb lima eritumine hingamisteid kuivamise eest. Astma esimestes staadiumites eritub lima hingamisteede kaitseks. Saabub aeg, mil eritatakse palju lima ja see jääb paigale, takistades õhu normaalset liikumist läbi hingamisteede. Soola on vaja selleks, et lõhkuda lima kopsudes ja muuta see vesiseks, et seda saaks hingamisteedest väljutada (9).

 

Kuigi räägitakse, et keha kohaneb vähese veega hästi ja lisavee asemel kasutab lihtsalt söödavas toidus leiduvat vett, siis kohanemine on kompromisside tegemine, mis lõpuks viib tervise halvenemiseni (1).

 

Ilmselt juba mõistad, et vee tarbimisel on ülimalt oluline osa sinu päevases menüüs – meie keha vajab korralikuks funktsioneerimiseks vett. Vähem kui tunni aja jooksul jõuab vesi, mida sa just jõid, sinu verre (2). Selleks, et vee regulatsioon kehas oleks täielik, lisa menüüsse mineraalaineterikkaid toite nagu näiteks rohelised lehtköögiviljad ja vetikad.

 

 

Kui palju peaksime päevas vett jooma?

 

On palju segadust selle ümber, kui palju peaksime päevas vett tarbima. Mõned eksperdid soovitavad vähemalt 8 klaasi, kuid ka siin tekib küsimus, kui suurt klaasi on mõeldud. Vee joomisel tuleks lähtuda individuaalsusest ja enesetundest. Väiksem inimene vajab proportsionaalselt vähem vett kui suurem inimene. Nii näiteks on dr Riina Raudsik  oma arktiklis ära toonud juhise, et meie kliimas peaks inimene tarbima 30 ml vett 1 kg kehakaalu kohta (10). Samuti oleneb vee tarbimise kogus inimese geenidest, füüsilisest aktiivsusest, piirkonnast, kus ta elab (õhutemperatuur) ja milline on tema päevamenüü (3).

 

Kuigi me kõik oleme erinevad ja ainulaadsed ning igaüks erineva kehatüübiga, siis Ajurveda (Ayurveda- tähendab oskust elada oma unikaalse ja ainulaadse põhiolemuse järgi; Ajurveeda on üle 5000 a vana teadus)  eristab kolme peamist kehatüüpi: Vata, Pitta ja Kapha. Tihtipeale on inimesel kõigi kolme tüübi omadusi, kuid üks neist kehatüüpidest üldjuhul domineerib.

 

Siit tulenevalt on ka vee tarbimise vajadus individuaalne:

  • Vata- kehatüüp kaldub kuivusele, selle kehatüübi esindajad peaksid kõige rohkem vett tarbima;

  • Pitta- tüüp on kuum, mistõttu ka seda tüüpi inimesed päris ohtralt vett jooma;

  • kõige vähem vajavad vett Kapha-tüüpi inimesed, kuna nende organismis on vett niigi juba liiga palju. 

 

Järgi oma organismi- ei ole mõistlik juua kaks liitrit vett päevas seepärast, et keegi soovitas. Olenevalt inimese kehatüübist, võib see nõrgestada seedetuld ja tekitada veepeetust.  Ajurveda tekstides räägitakse eri tüüpi omadustega vetest – vihma-, allika-, jõe- ja kaevuveest ning kõige tervislikumaks peeti vihmavett. Tänapäeval ei ole vihmavesi just kõige parem valik, tuleks eelistada puhastatud vett, mis ei sisalda fluori, kloori ega muid kemikaale. Sellist vett saab kõige paremini filtrite abil. Ajurveda põhimõtte järgi peaks joodav vesi olema toasoe või veidi soojem (4).

 

 

Kokkuvõte

 

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et ei ole ühest vastust küsimusele, kui palju me peame päevas vett jooma. Ole sa Vata, Pitta või Kapha, igal juhul su organism vajab puhast vett iga päev! Lihtsalt selgita välja, milline on just sinu jaoks paras kogus. Ja kogus oleneb lisaks su kehatüübile veel sellest, milline on su menüü, kui suur on päeva jooksul sinu füüsiline aktiivsus ning kus maailmanurgas sa just hetkel asud. Üks huvitav fakt vee kohta, mille jätan sinu kui lugeja otsustada, kas sa usud või ei usu seda - veemolekulid reageerivad meie sõnadele, siinjuures ei ole vahet, kas neid välja öelda, kirjutada või mõelda.  Vett ja veekristalle on aastaid uurinud dr. Masaru Emoto. Lisaks puhta vee uurimisele, huvitas teda, kas ka toidu veekomponente saab sõnadega mõjutada. Oma katsetes jõudis ta järelduseni, et tõepoolest, ka toidus olevad veemolekulid reageerisid öeldud sõnadele (5,7). Arvestades, kui suur osa meie kehast koosneb veest, siis selle teooria järgi tasub pingutada häid ja positiivseid mõtteid mõelda või alustada päeva heade sõnadega ning sama teha toitu valmistades ja seda süües.

 

 

 

Kasutatud allikad:

1.     Barron J. „Imeliste arstide õpetused“, lk 157

2.     Colquhoun J., Ten Bosch L.„Hungry For Change“ , lk 60-61

3.     Rosenthal J. „Integrative Nutrition“, lk 186-187

4.     Pole S. „Pukka Elustiil“, lk 57

5.     Blossfeld M. "Looduslik Toit.Täisväärtuslik Elu. Lk 19.  

6.     http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained/?ORGANISMIDE_KEEMILINE%26nbsp%3BKOOSTIS:ANORGAANILISESD_%DCHENDID_ORGANISMIDES

7.     Wren, B. „Rakkude äratamine“, 2009 lk 31, lk 33-34

8.     Mihkelsoo, V. ja L., „Toome oma tervise tagasi“, 2013 lk 11-12

9.     Batmanghelidj, F, MD „Vesi, mille järele su keha hüüab“ 2010, lk 131,134,135

10.   Raudsik  R., artikkel ajakirjas „Eesti Naine“, november 2014 , http://www.jyritk.ee/index.php?page=182

Vesi ja tervis