Toidutalumatus 

Koostanud Sandra Tamm

 

 

 

 

Terminite "hiline toiduallergia" ja "varjatud toiduallergia" puhul tekitab sõna "allergia" segadust, mistõttu kasutatakse tihti terminit „toidutalumatus“ (1). Kuid see on eksitav, kuna allergia puhul on tegemist immunoloogilise reaktsiooniga, toidutalumatuse puhul mitte (2).

 

Allergia sümptomid tekivad koheselt peale toiduaine tarbimist ning need on seotud vaid üht liiki antikehade - E-immunoglobuliinide ehk IgE antikehade tootmisega. Toidutalumatusest räägime siis, kui meie organism ei talu konkreetset toiduainet ning reaktsioonid ei ole immuunvahendatud (3).

 

Mittetalutava toiduaine igapäevase söömise tagajärjel kuhjuvad organismi spetsiifilised ühendid, mis võivad põhjustada tõsiseid tervisehäireid.

 

Mõned üldisemad teadolevad terviseprobleemid, mida talumatus võib põhjustada (1).

• Peavalu või migreen

• Kõhulahtisus , vahel koos kõhupuhituse ja pundumisega (diagnoositakse sageli soole ärritussündroomina)

• Kõhuvalud

• Kõhukinnisus

• Iiveldus, seedehäired

• Liigesevalu

• Lihasevalu

• Pidevalt jooksev või kinnine nina

• Probleemid kõrvadega

• Väsimus ja ebamäärane üldine halb enesetunne

• Depressioon

• Kõrvainfektsioonid

 

Ülalnimetatud terviseprobleemid võivad avalduda ka allergia puhul.

 

 

Talumatuse erinevad vormid (2)

 

 

Farmakoloogiline - sageli võib olla toidutalumatuse põhjuseks meie kudede seisundit mõjutavad keemilised ühendid nagu histamiin, türamiin jt, mis vabanevad sidekoerakkudest ilma allergilise reaktsioonita. Seda võivad põhjustada toidud, mis nn vabastavad histamiini: munavalge, karpkala, maasikad, tomat, šokolaad, tsitrusviljad, sealiha või lisaained. Samuti fermenteeritud toidud nagu juust, hapukapsas, alkohoolsed joogid, sisaldavad rohkelt histamiini ja türamiini ning võivad põhjustada toidutalumatust.

 

Ensümaatiline - sellise toidutalumatuse vormi puhul on inimesel teatud ensüümi vähevõitu või puudub see üldse. Mõned näited:

 

• Laktaasipuudulikkus -  on üks levinumaid ja see põhjustab laktoositalumatust. Võib , kuid ei pruugi olla pärilik.

• Trehalaasipuudulikkus – sel juhul puudub inimesel ensüüm trehalaas, mis lõhustab suurseentes ja suuremas osas teistes seentes (k.a. pärmseentes) olevat suhkrut.

• Galaktoseemia – probleem ensüümiga, mis töötleb galaktoosi. See on väga tõsine haigus ning sellise seisundiga inimesed peavad täielikult piima (sh rinnapiima) vältima.

 

Teadmata tekkemehhanismiga - reaktsioonide põhjuseks on tavaliselt keemilised ühendid, kõige sagedamini toidu lisaained ehk nn E-ained.

 

Ainevahetushäiretest tingitud - näiteks fenüülketonuuria ((FKU) on aminohapete ainevahetuse häire, mille korral on ensüüm fenüülalaniini hüdroksülaasipuudulikkuse tõttu häirunud aminohappe fenüülalaniin (Phe) hüdroksüleerimine organismis. Phe on toiduvalgu koostisosa, mida leidub muuhulgas ka rinnapiimas ja tavalises imiku piimasegus. Toiduga saadav Phe jääb FKU korral hüdroksüleerimata, kuhjub veres ja seejärel ladestub ajukoesse, mis põhjustab lapse arengu peetuse. Haiguse varase diagnoosimise korral on võimalik alustada ravidieeti ja lapse areng kulgeb normaalselt. FKU on kõige sagedasem pärilik ainevahetushaigus Eestis, esinemissagedusega 1:6080.

 

Sõeltestil mõõdetakse FKU avastamiseks aminohappe fenüülalaniini (Phe) taset täisverest) (4) ja fruktoositalumatus (Dr. Kristel Ehala-Aleksejev, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisehaiguste arst: "Pärilik fruktoosi talumatus on harvaesinev haigus, mille korral fruktoosi ainevahetus maksas on häiritud. Viimast ei tohi segi ajada fruktoosi imendumishäirega soolestikust, mida esineb enam ning millega seonduvalt võivad esineda eelkõige sooletrakti nähud nagu suurenenud gaasieritus, kõhulahtisus, raskematel juhtudel iiveldus-oksendamine (sõltuvalt patsiendist ja häire esinemise intensiivsusest). Parim viis on vältida tooteid, mis sisaldavad fruktoosi." )

 

 

Talumatuse diagnoosimine

 

• Ainevahetushäiretest ja ensüümide puudulikkusest (vähesusest) põhjustatud talumatust diagnoositakse meditsiinis vastavate diagnostiliste testidega.

• Elimineerimisdieet - teatud perioodi jooksul toiduainete välistamine ja seejärel taastutvustamine, samal ajal jälgitakse organismis tekkivaid reaktsioone, pidades toidupäevikut.

 

 

 

 

 

Kasutatud allikad:

1. Gamlin , Linda , “Allergia Käsiraamat”, 2009

2. Julge, Kaja, dr. Vasar, Marje, dr. "Toit ja allergia", 2004

3. http://www.allergy.org.au/patients/food-other-adverse-reactions/food-intolerance

4. http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/vastsuendinute-skriining/fenueuelketonuuria-fku