Peamisi soovitusi allergia puhul on eemaldada menüüst kõik need toiduained, mis tekitavad allergiat. Hilinenud allergilise reaktsiooni väljaselgitamisel on abiks toidupäeviku pidamine. Kuigi toitumisel on oluline roll nii astma, pollinoosi kui ka atoopilise dermatiidi puhul, siis äärmiselt olulist rolli mängib ka inimese üleüldine elustiil. (2)

Kuigi atoopiline dermatiit ei ole täielikult toiduga kontrolli alla võetav, on võimalik õige toiduvalikuga naha seisukorda oluliselt leevendada. Toitumise muutmisel tuleks menüüst välja võtta kõik, mis tekitab allergiat. Peamisteks ekseemi põhjustajateks lapseeas on  piim, munad, maapähkel. Samuti on uuringutes välja toodud kala, nisu, soja, tomat, kuntslikud värvained.

Lühidalt mõned soovitused (1; 2; 3 ):

·  Pea toidupäevikut ja märgi üles reaktsioonid, mida konkreetne toit tekitab. Arvestades seda, et talumatule toidule tekib reaktsioon palju hiljem, tuleks kirja panna enesetunne süües, vahetult peale sööki kui ka järgmisel päeval konkreetse toidukorra kohta. 

·   Jäta välja toidust allergeenid ning toidud, mida toidupäeviku abil oled tuvastanud, et neile tekib reaktsioon.

·  Kasuta abistava vahendina katse-eksitusmeetodit, välistades kahtlusalused toiduained menüüst 3 - 6 nädalaks, mõnel juhul ka kauemaks. Uuesti võib neid menüüsse lisada ükshaaval, et jälgida organismi reaktsiooni, 3 -4 päevase intervalliga. Proovides täiesti uut toitu, tuleks kindlasti teha seda üks uus toit korraga, samal põhjusel, et jälgida, kuidas organism uuele toidule reageerib.

·  Jäta välja menüüst lisaained, mida esineb valmistoitudes, jookides (Näit: tartrasiin, bensoaadid, vääveldioksiin, sulfitid jms). Eluliselt tähtis on see astmaatikule, kuna nimetatud lisaained võivad esile kutsuda astmaatakke. 

· Taga D-vitamiini piisav kogus organismis. Uuringu kohaselt avaldab D-vitamiin positiivset mõju astma all kannatavate inimeste tervisele. Nimelt, 2008 a avaldati uuring, kus uuring oli küll suunatud kahe erineva inhaleeritava ravimi mõjust laste astma puhul, kuid samal kontrolliti mõlema testgrupi puhul ka D-vitamiini tasemet. Selgus, et lastel, kellel oli D-vitamiini vaegus, tekkis raksekujuline astmahoog suurema tõenäosusega kui neil, kellel ei olnud vaegust. (4) D-vitamiini olulisust rõhutatakse ka atoopilise dermatiidi  puhul. (6)

· Astma puhul antud soovitused lisaks allergeenide vältimisele on suurendada taimse toidu osakaalu menüüs, kuna oluliseks peetakse ka antioksüdantide (C-vitamiin, lükopeen, E-vitamiin ja seleen) rikast toitu.

· Lisa head rasvad menüüsse (N: extra virgin oliiviõli, ghee, kookosõli, avokaadoõli (lisa avokaado oma menüüsse), kreeka pähkli õli, kanepiõli)

· Soovituslik on toetada immuunsüsteemi, tarbida probiootilisi toite (N: hapukapsas, naturaalne jogurt jm), tsingirikkaid toite (mereannid, india pähklid, kõrvitsaseemned jm).


Üldisemad soovitused (1; 2; 3):

·      Söö palju puuvilju ja köögivilju, võimalusel võiks see olla orgaaniliselt puhas

·      Ära liialdada teraviljade puhul nisuga ja piimatoodetega. Eelista gluteenivabasid teravilju.

·      Söö mitmekesiselt, täisväärtuslikult, väldi rafineeritud tooteid

·      Mälu korralikult

·      Söö väiksemad portsud, aga regulaarselt, 4-5 korda päevas

·      Kui võimalik, söö hooajalisi toite.

·      Regulaarne füüsiline liikumine peaks olema sinu päevaplaanis tähtsal kohal

·      Väldi stimulate (kohvi, alkohol)

·      Joo igapäevaselt puhast vett


Kasutatud materjalid:
1.     Haas, Elson M. M.D, Levin, Buck PhD,RD” Staying Heatlhy with Nutrition” 2006     
2.     Haynes, Antony J., Savill, Antoinette “Food Intolerance Bible”, 2005  
3.     Holford, Patrick; Braly James “ Hidden Food Allergies”, 2005   
4.     Khalsa, Soram M.D. “D-vitamiini revolutsioon”, 2009   
5.     Taylor, Holly, Bsc (hons) DipCNM MBANT NTCC, Ajakiri Advanced Nutrition for Professionals, nr 4 Juuli 2010