Mikrobioom -

sinu 100 triljonit sõpra

Allikate põhjal koostanud Sandra Tamm

 

MIKROBIOOM- MIS SEE VEEL ON?

 

 

Planeedil Maa on ligi 7 miljardit inimest, kuid baktereid umbes 5 noniljonit (10). Neid on kõikjal - põrandal, laual, kraanikausis, kohvitassis, sinu sees ja peal. Enamus meie mikroobidest pesitsevad soolestikus, kuid nende “majutajaks” on ka meie nahk,  suu, kopsud, kuseteed, suguelundid ja magu.

 

Praegu teame, et inimese sooletraktis on kümme korda rohkem mikroobe kui kehas eukarüootseid (üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist ) rakke (4,10,15). Tartu Ülikooli mikrobioloogia emeriitprofessor Marika Mikelsaare sõnul arvati kuni 2000. aastate alguseni, et  sooles elutseb umbes 500 erinevat mikroobiliiki. Uue sajandi keskpaigast alates on - tänu molekulaarsete metoodikate kasutuselevõtule - esitatud arve tuhandest kuni kahe tuhandeni. „Soolestiku mikroobikooslust kujutatakse alati jäämäena, mille nähtav osa s.o kindlaks tehtud liigid, moodustavad vaid kuni 10 protsenti koguarvust. Nii lähedal inimesele ja ikka nii tundmatu ja huvitav areaal!“ märkis ta (9). Seda kõike arvestades, oleme pigem bakterite kolooniad kui inimesed .


Meie keha on kompleksne ökosüsteem, mis peab olema tasakaalus ja hoolitsetud selleks, et saaksime olla terved. See ökosüsteem koosneb bakteritest, seentest, viirustest ja ainuraksetest (1,12). Selle täpne kooslus erineb inimeseti, olenevalt tema menüüst, elu jooksul tema tervist mõjutavatest faktoritest (infektsioonid, ravimid, jms), elukohast ja ka esivanematest.

 

Mikrobioomiks ehk mikroflooraks ehk “teiseks genoomiks” nimetataksegi meie keha asustavate mikroobide kooslust (11).

 

Ajakirjas Nature ilmunud rahvusvahelise teadusprojekti MetaHIT (Metagenomics of the Human Intestinal Tract ) uurimuse järgi on inimeste soolestikus elavatel mikroobidel 3,3 miljonit geeni, mis jätab kaugele varju inimese geenide arvu: inimese genoomis on 23 000 geeni. Seega ületab inimkehas elavate bakterite geenide arv rohkem kui sada korda inimese enda geenide arvu. Soolestiku mikrofloora geneetilise tausta tundmine on teadlaste sõnul vähemalt sama oluline kui inimese genoomi uurimine, ka see võimaldab haigusi ennetada ja neid paremini ravida (9).

 

See võimas “armee” avaldab meie tervisele suuremat mõju kui arvata oskame ning kahjuks alahinnatakse selle tähtsust meie tervisele. Tasub teada, et suus asuvad mikroobid on “esimesed tervitajad” kõigele, mis suust sisse läheb. Pidev suu loputamine kõikvõimalike “bakteritest vabaks” toodetega ei ole kaugeltki mõistlik tegu. 

 

Need pisikesed mikroorganismid täidavad meie organismis mitmeid olulisi funktsioone, millest alljärgnevas loetelus on vaid osa neist (1,8,12):

 

  • aitavad toitu seedida

  • aitavad kaasa toitainete imendumisele

  • sünteesivad hormoone

  • toimivad kui keha puhastusmasin - suudavad neutraliseerida paljusid mürke, mida toidus leidub, seega võib neid vaadelda “teise maksana”. Seega, kui heade bakterite osakaal soolestikus väheneb, langeb maksale suurem koormus.

  • toodavad kehale vajalikke toitaineid (sh vitamiinid K ja B12, B9 ehk folaat, lühikese ahelega rasvhapped)

  • “treenivad” meie immuunsüsteemi

  • mõjutavad kehakaalu

  • mängivad rolli erinevate haiguste tekkel

  • mõjutavad meie ajukeemiat ja vaimset tervist, sh meie tuju ja emotsioone.

  • mõjutavad une-ärkveloleku rütmi

 

Kathrine Pollard, Kalifornia Ülikooli biostatistika professor ja tema kolleegid on oma uuringu põhjal arvamusel, et sama liiki bakterid käituvad erinevates inimestes erinevalt, kuid enamustes uuringutes nii sügavale ei minda. Pollardi uurimuse kohaselt pole niivõrd oluline bakteri liik, kuivõrd see, mida see bakter kehas toodab. Näiteks toodavad mõned bakterid põletikuvastaseid molekule või vitamiine nagu B12 ja K, samal ajal kui teised kiirendavad kalorite muundamist keharasvaks. Veelgi enam - leiti, et ühte liiki bakteritel võib olla geneetilisi erinevusi (7).

 

"Probiootikumidena kasutatakse väga erinevaid baktereid, kuid kõigil neil ei ole võrdsed raviomadused ja vähetähtis ei ole asjaolu, et ühele sobib üks, teisele teine."

Dr. Kaja Julge, lastearst-allergoloog Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik

 

MIKROFLOORA JA MEIE TERVIS

 

Soolestiku mikrofloora, aju, immuun- ja hormonaalsüsteem on omavahel väga tihedalt seotud.

Enam kui sajand tagasi tegid mikrobioloogid kindlaks, et tervete ja haigete inimeste soole mikrofloora on erinev (4).

 

Inimese mikrofloora hakkab kujunema juba sündides. Vastsündinu soolestik on steriilne, mis läbides sünnitusteed, puutub kokku oma esimeste väga vajalike bakteritega.

Sündides toimub esimene kolonisatsioon ja on äärmiselt oluline, missuguste mikroorganismidega puutub laps kokku sünnimomendil, väga varases imikueas ning seda mõjutab suurel määral toitmisviis ning antibiootikumide kasutamine (3,4).

 

Beebid, kes on sündinud keisrilõikega, on erineva mikroobide kooslusega kui need, kes on sündinud loomulikul teel. Samuti erineb kardinaalselt mirkofloora pudelitoidu peal olnud beebi oma rinnapiima saanu omast. Rinnapiima tähtsust imikute mikrofloora kujunemisel on väga põhjalikult uuritud ning uuringud kinnitavad, et just rinnapiim soodustab imiku soolestiku mikrofloora normaalset arengut, mis omakorda loob aluse tugevale immuunsüsteemile ja toitainete paremale imendumisele (2).

 

Sooletrakti mikroflooral on tähtis osa tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes. Soolefloora mõjutab nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunmehhanisme, nii humoraalset kui ka rakulist immuunsust. Viimastel aastakümnetel on pööratud väga palju tähelepanu probiootikumidele, nende võimele vältida ja ravida mitmeid haigusi. Probiootikumidena kasutatakse väga erinevaid baktereid, kuid kõigil neil ei ole võrdsed raviomadused ja vähetähtis ei ole asjaolu, et ühele sobib üks, teisele teine (4).

 

“Mängimine” soolestiku mikroflooraga võib põhjustada väga tõsiseid tagajärgi. Kui räägime häiritud mikrofloorast, siis tasub teada, et mõnel inimesel taastub mikrofloora nädalatega, mõnel kuudega, mõnel aga aastaga. Mõnel inimesel püsib aga mikrofloora tasakaalutus kogu elu (10). Mikrofloora tasakaalutust nimetatakse düsbioosiks, kus sel juhul on soolestikus ebapiisavas koguses nn “häid baktereid” ja ülekaalus  "halvad bakterid”. Düsbioosi arvatakse olevat mitmete terviseprobleemide algpõhjuseks. Ära on toodud sellised probleemid nagu pärmseene infektsioonid, ärritatud soole sündroom, krooniline väsimuse sündroom, reumatoidartriit, II tüübi diabeet. Levinumad sümptomid, mis võivad viidata soolestiku mikrofloora tasakaalutusele on kõhugaasid, kõrvetised, kõhukrambid, halb hingeõhk, kõhukinnisus ja -lahtisus. Samuti võivad düsbioosist märku anda ebatavaliselt suur väsimus, liigesevalud, peavalud, depression, ärevus ja nõrgenenud immuunsus (6,8).

 

Viimaste aastatega on teadlased teinud suuri edusamme, uurides mikrobioomi mõju inimese tervisele laiemalt. Teadlased on rasvumisega seoses öelnud, et soolestik on üks unustatud organitest, millel tegelikult on selles probleemis keskne roll. Uuringutes on leitud, et kõhu mikrofloora mõjutab peensooles rasva, glükoosi ja kolesterooli imendumist ning ka seda, kas keha pigem põletab rasva või paneb selle “hoiule” (12). Seega probleemid kehakaaluga ulatuvad oluliselt kaugemale kui ainult “söö vähem - liigu rohkem”. 

Muuhulgas on leitud, et mikrobioomil võib olla oluline roll ka autoimmuunhaiguste tekkes (5,13).

 

Samuti on uuritud, et raseduse ajal muutub naise soolestiku mikrofloora drastiliselt - suuremad muutused leiavad aset kolmandaks raseduskuuks.  Muutused ei sõltunud siinkohal ei algsest kaalust, toitumisest ega naise üldisest tervisest.  Sarnased muutused toimuvad diabeedi korral (insuliiniresistentsuse sündroom) - suureneb inimese kaal, väheneb tundlikkus insuliinile ja veresuhkru  tase tõuseb. Mõnikord on need muutused piisavalt tõsised, et diagnoosida rasedusdiabeet. Siiski on endiselt ebaselge, miks täpselt mikrobioom nii kardinaalselt raseduse ajal muutub. Arvatakse, et selle algatab naiste immuunsüsteemis toimuv muutus (13,14).

 

 

MIKROBIOOMI SÕBRAD JA VAENLASED

 

Uuringud on näidanud, et menüü muutuse mõju mikrofloorale võib avalduda juba 24 tunni jooksul (8). 

 

Kahjulikult mõjuvad muuhulgas (6,8):

 

  • stress - nii füüsiline kui psüholoogiline

  • kroonilised infektsioonid

  • keskkonnamürgid

  • antibiootikumid, NSAID (mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistavad ravimid nagu diklofenak, aspiriin, ibuprofeen, jt)

  • suhkur, rafineeritud süsivesikud ja töödeldud toidud

  • valgurikas toit ja vähene kiudainete osakaal menüüs

  • gluteen

  • taimekaitsevahendid

  • alkohol

 

Toetavad muuhulgas:

 

  • piisavalt kiudaineid toidus (lisa menüüsse puu-ja köögiviljad, marjad)

  • prebiootilised toidud: linaseemned, kaerahelbed, kaunviljad (kikerherned, läätsed, oad), puu- ja köögiviljad (eriti banaan, sibul, porrulauk, maapirn)

  • probiootilised toidud: hapendatud toiduained nagu jogurt, hapupiim, keefir, kindlal viisil hapendatud hapukapsas (ja muud hapendatud köögiviljad), hapendatud salat kimchi, fermenteeritud soja. Samas on oluline teada, et mitte kõigile ei sobi hapendatud toidud, just neis sisalduvate biogeensete amiinide poolest, mis mõnele inimesele võivad tekitada terviseprobleeme, eriti neile, kes on tundlikud histamiinile;

  • igapäevaselt puhta vee joomine

  • mõõdukas füüsiline aktiivsus ja igapäevaselt värskes õhus viibimine

 

 

 

KOKKUVÕTE

 

Meie mikrobioomi heaolu on sõltuv meie toidu- ja elustiilivalikutest.  Kui soolestiku mikrofloora on tasakaalust väljas, siis on see soodne pinnas erinevate haiguste tekkeks (nii akuutsetele kui kroonilistele).

 

Loomulikult pole kõik bakterid meie tervisele kasulikud, kuid tähtis on hoida head ja halvad bakterid tasakaalus ning seda saame teha, kui jälgime teadlikult oma toitumist ja elustiili. On selge, et teadliku toiduvalikuga saame oma soole mikrofloorat mõjutada ja on teada, et muutus võib aset leida juba 24 tunni jooksul.

 

Nagu ütleb Jeroen Raes PhD, kes on üks juhtivaid teadlasi inimese mikrobioomi uurimisel, et teadmine inimese mikrobioomist on alles lapsekingades. Teadlased on avastanud juba väga palju inimese mikrobioomis olevate mikroobide koosluse ja nende geenide kohta, kuid palju on veel avastamata.

 

 

Hoia oma tervist hoolitsedes oma sõprade eest!

 

 

 

Kasutatud allikad:

 

1. Chutkan, R., MD. The Microbiome Solution. 2015 p 3-5

2. Duke University Medical Center. Breast milk promotes a different gut flora growth than infant formulas. ScienceDaily, 27 August 2012. <www.sciencedaily.com/releases/2012/08/120827094353.htm>.

3. Benno Y, Mitsuoka T. Development of intestinal microflora in humans and animals. Bifidobacteria microflora 1986;5:13–25.

4. Julge, K. “Soole mikrofloora osa immuunsuse mõjutamisel ning probiootikumide tähtsus haiguste vältimises ja ravis “ Eesti Arst 2007; 86 (4): 282–286

5. Mathis, D; Benoist, C. Microbiota and autoimmune Disease: The Hosted Self.  Cell Host & Microbe, Volume 10, Issue 4, p297–301, 20 October 2011, http://www.cell.com/cell-host-microbe/abstract/S1931-3128(11)00292-7

6. Mercola , J. How your microbiome controls your health, 2014, http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2014/05/17/human-microbiome.aspx#_edn4

7. Mercola, J. You Are What Your Microbes Eat, 2015

8. Muller, A., MSc .Can gut bugs make you fat?, Optimum Nutrition Magazine, p. 16-18, Autumn Issue 2012

9. Päärt, V. “Kes elavad meie kõhus”, Novaator 2010, http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/kes_elavad_meie_kohus/

10. Raes, J, PhD . The gut flora: You and your 100 trillion friends, 2012 https://www.youtube.com/watch?v=Af5qUxl1ktI

11. Siigur, U., “Seedetrakti mikrofloora ja rasvumine”. http://www.kliinikum.ee/leht/rubriik1a4/1027--seedetrakti-mikrofloora-ja-rasvumine

12. http://now.tufts.edu/articles/microbiome

13. http://www.cell.com/cell/abstract/S0092-8674(12)00829-X?script=true)

14. http://novaator.err.ee/v/uudis/b4da50f2-6533-45cf-84f3-645607ef2994/rasedus-muudab-naiste-seedekulgla-mikrofloorat

15. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23829164

 

Pilt:

Strober, W “Inside the microbial and immune labyrinth: Gut microbes: friends or fiends”, Nature Medicine VOL 11/2010 (Impact Factor: 27.36). 11/2010; 16(11):1195-7. DOI: 10.1038/nm1110-1195

 

 

 

    © 2021 by Toitumisterapeut Sandra Tamm