Allergia

immuunmehhanismide poolt põhjustatud 

ülitundlikkusreaktsioon

 

Allergia on kohene või hilinenud reaktsioon, põhjustades kudede ärritust või põletikku, mis on tingitud organismi vastureaktsioonist kehasse  sattunud võõrainele (antigeenile).

 

 

Ronald Hoffman M.D.

Koostanud Sandra Tamm

 

 

 

Toit, mida sööme, on meile eluliselt tähtis, kuna varustab meid vajalike toitainetega ja annab meile energiat. Vahel aga võivad teatud toidud tekitada meile erinevaid terviseprobleeme, siis väga tihti, kui tegemist on näiteks hilinenud ülitundlikkusreaktsiooniga, ei seostata sümptome (näiteks peavalu) toiduga.

 

Märksõnad (2,9,11,13,14) :

 

Ülitundlikkus toidu suhtes- mistahes mittesoovitud reaktsioon toidule.

 

Allergia- on ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad immuunmehhanismid. Allergia võib olla antikehade või rakkude poolt vahendatud. Enamasti vastutavad allergiliste reaktsioonide eest IgE antikehad ja need isikud kannatavad IgE-vahendatud allergia all. Mitte-IgE-vahendatud allergia korral võivad antikehad olla IgG klassist. Allergiline kontaktdermatiit on lümfotsüütidest vahendatud allergiliste haiguste esindaja.

 

Allergoloogia - on teadus, mis uurib allergiahaiguste põhjusi, tekkemehhanisme, avaldumist, raviprobleeme. Esimesed allergiahaiguste kirjeldused pärinevad Egiptusest 3600–3300 eKr, kuid allergoloogia on ise noor teadus ja allergia mõiste võeti kasutusele alles 20. sajandi alguses.

 

Antikehad (eri tüüpi)

 

IgA- takistavad viiruste ja bakterite sissetungi organismi, aitavad vältida ka toiduallergia teket.

IgM- tulevad organismile appi nakkuse alguses ning kaovad seejärel

IgG- neid leidub organismis pikka aega pärast nakkuste põdemist. Kõrge konkreetsete toiduainete vastane IgG tase võib muuhulgas kinnitada selle toidu rohkemat kasutamist, samuti ka seda, et inimene just pigem talub konkreetset toiduainet. See antikeha satub vereringesse peale sööki, ja neid satub verre ka tervetel inimestel. 

IgE- neid toodab allergiku organism allergeenide vastu ja IgE-tüüpi antikehad tagavad parasiitidevastase kaitse.

 

Ärritus ehk lihtne kontaktdermatiit - on naha mitteimmunoloogiline põletikureaktsioon, mis tekib ärritavate kemikaalide ja füüsikaliste tegurite otsese tsütotoksilise toime tõttu.

 

Allergiline kontaktdermatiit - on T-rakkude poolt vahendatud haigus ja hilist tüüpi immunoloogilise reaktsiooni prototüüp. Haiguste omavaheliseks eristamiseks kasutatakse epikutaanteste.

 

Mitteallergiline ülitundlikkus toidu suhtes - reaktsioonid toidule, mis ei ole seotud immuunsüsteemiga. Toidutalumatus.

 

Allergeenid - on antigeenid, mis kutsuvad esile allergiat. Enamus allergeene, mis reageerivad IgE või IgG klassi antikehadega on valgud, kuid mõningatel juhtudel on allergeenideks väidetavalt ka puhtad süsivesikud. Allergilise kontaktdermatiidi korral on klassikalisteks allergeenideks madala molekulmassiga kemikaalid, näit. kroom, nikkel, formaldehüüd, mis kutsuvad esile T-rakulisi reaktsioone.

 

Atoopia - on personaalne või perekondlik kalduvus produtseerida IgE antikehi vastuseks madalatele allergeenide (enamasti valgud) doosidele. Tulemusena tekivad tüüpilised sümptomid nagu astma või allergilise ekseemi/dermatiidi sündroom. Termineid atoopia ja atoopiline kasutatakse selle kliinilise tunnuse ja eelsoodumuse kirjeldamiseks. Atoopia terminit tuleb kasutada ettevaatusega, kuni IgE tüüpi sensibiliseerumine kinnitust leiab. Allergilisi sümptomeid tüüpilisel atoopilisel isikul võib nimetada atoopilisteks, näit. atoopiline astma. IgE vahendatud astmat tuleb üldjuhul nimetada atoopiliseks astmaks. 

 

Astma - on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, milles osaleb hulgaliselt rakke, eriti nuumrakud, eosinofiilid ja T-rakud. Vastuvõtlikel isikutel kutsub see põletik esile korduvaid vilistava hingamise, õhupuudustunde, rindkere pingsuse ja köha episoode, eriti öösiti või varahommikul. Nende sümptomitega kaasneb tavaliselt laiaulatuslik, kuid vahelduv õhu liikumise takistus, mis on vähemalt osaliselt pöörduv kas spontaanselt või raviga. Selle põletikuga kaasneb ka hingamisteede tundlikkuse tõus erinevatele stiimulitele. Allergiline astma on põhitermin astmale, mida põhjustavad immuunmehhanismid. Kui leiavad tõestust IgE-vahendatud mehhanismid on soovitatav kasutada terminit IgE-vahendatud astma. IgE antikehad võivad esile kutsuda nii viivitamatuid kui hiliseid astma reaktsioone. Siiski tundub, et T-rakulised reaktsioonid omavad tähtsust hiliste ja edasilükkunud reaktsioonide korral. Sümptomite kestuse alusel võib astma oll kas vahelduv või püsiv. 

 

Ekseem - üldteatud “atoopiline ekseem/dermatiit” ei ole üks haigus, vaid erinevate haiguste kogum, millel on iseloomulikud ühisjooned. Täpsem termin on atoopilise ekseemi/dermatiidi sündroom.

 

 

Väga levinud arvamus on see, et toiduallergia mõjutab ainult neid inimesi, kellel tekib mõne toiduaine tarbimisel koheselt nähtavad/tuntavad vaevused. Theron Randolph, M.D., kes on pühendunud allergiate uurimisele, on välja toonud, et toiduallergia on üks aladiagnoositumaid haigusi tänapäeval. Miks see nii on? Teatud juhul võivad sümptomid avalduda mitu päeva hiljem hetkest, kui oled allergeeni tarbinud- see on hilinenud ülitundlikkusreaktsioon. Seepärast, kui pole tegemist kohese reaktsiooniga , on väga raske jõuda probleemi tekitajale jälile (3).

Näiteks kui sööte midagi sellist, millele olete allergiline ja keha reageerib sellele mõne minuti jooksul, suudate te lihtsalt jõuda “paharetini”.  Kuna aga allergiatestidega verest otsitakse vaid IgE antikehasid, siis paljudel inimestel jääb hilinenud allergiline reaktsioon, mis on teiste antikehade poolt vahendatud, diagnoosimata. Lisaks kuna sümptomid on vahel väga sarnased nii allergilise reaktsiooni kui toidutalumatuse korral, on tihti väga keerukas jõuda põhjusteni.

 

 

Allergia kujutab endast vastureaktsiooni organismi sattunud võõrainele ehk antigeenile (1).  Klassikalise allergia peamine põhjus on immuunreaktsioon, mille korral on organismis tegevuses enamasti IgE-antikehad - sellisel juhul nimetatakse seda IgE vahendatud toiduallergiaks (1,4). Toiduallergia tekkes ei pruugi osaleda ainult IgE- antikehad, vaid ka teised antikehad, neid reaktsioone nimetatakse mitte IgE vahendatud toiduallergiaks (1). Allergia võib avalduda juba mõned minutid või tunnid peale toidu söömist, kuid ka alles ööpäeva möödudes. Selle järgi eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergilisi reaktsioone (7). 

 

Toiduallergiast, mis ei ole IgE vahendatud (aeglast tüüpi allergiline reaktsioon), räägitakse oluliselt vähem. Suuremalt jaolt pööratakse tähelepanu IgE vahendatud toiduallergiale, samas kui hilinenud reaktsioonis osalevad teised antikehad (IgM, IgG, IgA, IgD), immuunkompleksid või immuunrakud

(T-rakud) (3). Näiteks IgG antikehad on aktiivsed tsöliaakia ja IgA herpetiformse dermatiidi puhul (1).

 

Mittekohene reaktsioon toidule võib esile kutsuda või raskendada allergilisi haigusi nagu näiteks atoopiline ekseem (atoopiline dermatiit), astma, aastaringne allergiline riniit, krooniline sinusiit. 

 

Tihti nimetataksegi hilinenud reaktsioone toidutalumatuseks, kuna sõna "allergia" tekitab segadust. Tõeline toiduallergia erineb hilinenud allergiast või varjatud toiduallergiast ja kuna sõna "allergia" kasutamine selles kontekstis põhjustab probleeme ja segadust, siis on aktsepteeritud terminit "toidutalumatus"(1). See aga on teistpidi jällegi eksitav, kuna toidutalumatuse korral pole tegemist immunoloogilise reaktsiooniga (7).

 

Ka dr Kaja Julge märgib oma artiklis, et mõnevõrra eksitav on see, et sõna “allergia” on kaotanud igapäevakõnes oma esialgse bioloogilise tähenduse ja omandanud rohkem mittetalumise ja isegi sallimatuse tähenduse (11).

 

 

Ülitundlikkusreaktsioonid jaotatakse nelja tüüpi, seda olenevalt immuunmehhanismidest (1, 3, 4, 8, 11) ning neid seostatakse ka autoimmuunhaigustega (8):

 

 

  • I tüüp – IgE vahendatud, sümptomid tekivad paari tunni jooksul.  Seotud haiguste näited: atoopiline ekseem, allergiline urtikaaria, allergiline riniit (ehk allrgiline nohu), allergiline astma, anafülaksis, toiduallergia, eosinofiilne ösofagiit 

  • II tüüp-  tsütotoksiline ehk rakke kahjustav, ei ole tegemist allergiaga. Reaktsioonidesse kaasatud IgM ja IgG; Seotud haiguse näide: autoimmuunne hemolüütiline aneemia, Graves'i tõbi, müasteenia jm.

  • III tüüp- Antigeen-antikeha komplekside poolt vahendatud – sellised reaktsioonid võivad kahjustada erinevaid kudesid. N: immuunkompleksid ladestuvad veresoonte seintele ja kahjustavad neid. Võib olla ka IgG vahendatud;

  • Seotud haiguste näited: reaktiivne artriit, seerumtõbi, süsteemne luupus, reumatoid artriit jm

  • IV tüüp – rakuvahenduslik aeglast tüüpi reaktsioon, peamiselt on seotud T-rakkudega. Sümptomid võivad tekkida kuni 48 - 72 tunni jooksul.

  • Seotud haiguste näited: allergiline kontaktdermatiit, Hashimoto türeoidiit, Crohn’I tõbi, Guillain–Barré sündroom, Multiplex Sclerosis, I tüübi diabeet jm

 

 

Sõna “allergia” on kaotanud igapäevakõnes oma esialgse bioloogilise tähenduse ja omandanud rohkem mittetalumise ja isegi sallimatuse tähenduse.

 

 

 

dr. Kaja Julge

 

 

Lisaks toidule, võib inimene olla allergiline nii õietolmule, koduloomakarvadele, kodutolmulestale, kodukeemiale, päikesekiirgusele ehk siis nagu eelpool öeldud, allergia on ülitundlikkusreaktsioon mingi tekitaja suhtes. Allergia avaldub paljude erinevate nähtudena, aga see võib ka avalduda erinevate tõbedena. On oluline ära märkida ka ristreaktsioonide olemasolu allergia puhul, mis kõige enam on õietolmuallergia korral, kui lisaks pollinoosile võivad haigusnähud ilmneda ka mõne toiduaine söömisel. Siin on võtmeroll IgE-antikehadel ehk kaitsekehadel, mis tunnevad ära organismi sattunud allergeeni. Ristallergia korral tunnevad antikehad ära ka organismi sattunud allergeeniga sarnased valgud.  Mida tugevamad on hingamisteede allergiahaiguse nähud, seda tõenäolisem on ka ristallergia sümptomite teke (6). Õietolmuallergia puhul ristreaktsiooni üks sümptome on teatud puu- ja aedviljade söömisel tekkiv kihelev ja sügelev tunne suus ehk oraalne allergia sündroom (1).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Näited erinevatest tõbedest allergia korral (1,7):

 

  • astma

  • oraalne allergiline sündroom

  • allergiline nohu

  • allergiline silma sidekestapõletik

  • atoopiline dermatiit

  • nõgestõbi ehk utikaaria

  • anafülaksia

 

Kohene immuunreaktsioon  (IgE vahendatud), võib olla potentsiaalselt eluohtlik! Mõned näited sümptomitest (10):

 

  • Punetus

  • Sügelus

  • Kõriturse

  • Ekseem

  • Valud rinnakus

  • Iiveldus

  • Kõhuvalu

  • Oksendamine

  • Kõhulahtisus

 

Hilinenud immuunreaktsioonist  (mitte IgE vahendatud) põhjustatud sümptomiteks võivad olla (siia alla kuulub ka autoimmuunhaigus tsöliaakia)(10):

 

  • Kõhugaasid

  • Kõhupuhitus

  • Krooniline kõhulahtisus

  • Akne

  • Kuiv nahk

  • Kõrvetised

  • Meeleolumuutused (ärritus jm)

  • Peavalu (sh migreenid)

  • Aneemia

  • Toitainete vaegus

  • Kehakaalu langus jm.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Diagnoosimine (2, 7, 12, 13)

 

 

 

Toiduallergia uurimine algab küsitlusest, milline toit võis põhjustada allergilist reaktsiooni. Allergiat saab määrata spetsiifiliste IgE-de määramisega verest, naha torketestide ja aplikatsioonitestiga. Tuleb märkida, et tulemused ei ole diagnoosimisel absoluutse tähendusega ega anna kinnitust, et positiivne tulemus tähendab allergiat konkreetse põhjustaja kohta ja negatiivne test selle puudumist.

 

Kõige usaldusväärsem on eliminatsiooni- ja provokatsioonitest. Küsitluse ja testide põhjal selgunud kahtlusalune toiduaine lülitatakse 2–4 nädalaks (kuni sümptomite kadumiseni) menüüst välja. Provokatsiooni ajal hakatakse sama toiduainet sööma väikeses koguses uuesti. Sümptomite taastekkimisel on häireid põhjustanud toiduaine leitud. Eliminatsiooni- ja provokatsioonitesti ajal tuleb pidada toidupäevikut, kuhu märgitakse iga päev kellaajaliselt söödud toit, nahasümptomid ja nende tugevus, teiste organsüsteemide reageering, haigestumised, vaktsineerimised ja ravimite kasutamine. Kui on väga tugeva reageeringu oht, tehakse provokatsioonitest haiglas või loobutakse sellest hoopis (5).

 

Allergia diagnoosimine:

 

  • Toidupäevik;

  • Allergoloogilised nahatestid ehk torketestid. Teste tehakse naturaalsete toiduainete ekstraktidega, mis viiakse nahka õrna torkega;

  • Plaastritestid. Test annab lisateavet kroonilise nahapõletiku puhul ja tehakse siis, kui  toiduallergia teke pole seotud IgE – antikehadega;

  • Veretestid- testidega määratakse IgE- antikehade sisaldust veres;

  • Eliminatsiooni- ja provokatsioonitestid. Kahtlusalused toidud lülitatakse mõneks ajaks menüüst välja ja seejärel taastutvustatakse allergeeni ning jälgitakse keha reaktsiooni. Samal ajal peetakse toidupäevikut;

  • Pimekatsud. Katsealusele antakse toitu, aga mida, seda ta ise ei tea- nii välistatakse psühholoogilised reaktsioonid

 

 

Hilinenud ülitundlikkusreaktsioonide, mida nimetatakse tihti toidutalumatuseks, testimiseks ei ole tegelikult lihtsaid ja täpseid analüüse. Efektiivseim moodus on mõneks ajaks kahtlusaluseks olevate toiduainete välistamine menüüst ja seejärel taastutvustamine, samal ajal pidades toidupäevikut (1,12).

 

 

 

 

Kasutatud allikad:

 

 

1. Gamlin , Linda , “Allergia Käsiraamat”, 2009

2. Grün-Ots, Ille "Kui toit teeb lapse haigeks", 2009

3. Hoffman, Roland artikkel  "Is your diet making you sick?", 2013

4. Julge, Kaja, “Meie igapäevane allergia”, Eesti Allergialiidu brožüür “Toit ja Allergia”.

5. Lehtmets, Ama , “Toiduallergia ja atoopiline dermatiit”, Eesti Allergialiidu brožüür “Toit ja Allergia”.

6. Plado, Silvi,” Ristallergia” , Eesti Allergialiidu brožüür “Toit ja Allergia”.

7. Vasar, Maire dr ja Julge, Kaja dr., "Toit ja allergia", 2004

8. http://en.wikipedia.org/wiki/Hypersensitivity

9. http://www.eaaci.org/attachments/304_1315572049_Estonian.pdf

10. http://www.worldallergy.org/professional/allergic_diseases_center/foodallergy/

11. http://www.meda.ee/avaleht/ravi-valdkonnad/allergia/allergiast-ueldiselt/

12. https://www.sciencebasedmedicine.org/igg-food-intolerance-tests-what-does-the-science-say/

13. Suurbritannia Dietoloogide Ühingu faktileht: https://www.bda.uk.com/foodfacts/AllergyTesting

14. http://www.eestiarst.ee/static/files/069/ea1004lk260-266.pdf